Kalastusturiste köidab Eesti pelglik forell

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameeriklase Rod Bonackeri jaoks on Eestis kalapüüdmine olnud füüsiliselt ja tehniliselt üks keerulisemaid, kuid seda enam rahuldust pakkuvaid kogemusi.
Ameeriklase Rod Bonackeri jaoks on Eestis kalapüüdmine olnud füüsiliselt ja tehniliselt üks keerulisemaid, kuid seda enam rahuldust pakkuvaid kogemusi. Foto: Erakogu

Kuus aastat välisturiste Eesti jõgede äärde forelli püüdma viinud Estfly kogemused näitavad, et Eesti on välismaalastele ligimeelitav, ent siiski väga tundmatu sihtkoht.
 

E esti viimine kalastusturismikaardile eeldab aga enamat kui üksikute harrastajate entusiasm. «Meie jaoks ongi kõige keerulisem olnud teha välismaalastele selgeks, mis on Eesti ja et siin saab tõepoolest ka kala püüda,» nentis kalastusturismi firma Estfly OÜ üks asutajaid ja giide Vahur Mäe. «Aga need, kes korra on juba käinud, tahavad tagasi,» lisas ta.

Ühe suve jooksul viivad Vahur Mäe ning Estfly teine asutaja ja giid Erki Leskinen kalale umbes viiskümmend turisti. Klientide hulgas on kõige rohkem sakslasi, soomlasi, inglasi, itaallasi, aga ka ameeriklasi ja venelasi.

Teenus, mida Estfly pakub, pole kalastusreisipakett algusega turisti kodumaalt, vaid üksnes kalastusgiiditeenus. Selles sisaldub harrastajate viimine heade kalapüügikohtade äärde, neile kalastuslubade hankimine ning püüginippide jagamine. Vajadusel annavad giidid ka püügivahendid, kuid tavaliselt tulevad tõsised harrastajad kohale ise juba mitme kohvritäie kalastusvarustusega.

Kuna Estfly on keskendunud giiditeenuse pakkumisel lendõngega jõeforellipüügile, viivad nad korraga kalale tavaliselt kaks kuni kolm inimest, mitte suuri gruppe. «Forell on nii kartlik ja tundlik kala, et kui sa natuke kõvema sammu teed, on ta läinud. Kui kümme inimest korraga jõe ääres trambiksid, ei võtaks pärast nädal aega üksi kala seal,» selgitas ta.

Võrreldes teiste sihtkohtadega köidab välismaalasi Eestis ennekõike just ehe loodus ning siinsete jõgede forellid. Nende püüdmine on raske, kuid seda enam rahuldustpakkuv.

«Eesti jõed on rikkumata  ja neid ei ümbritse kalameeste massid. Iga kalamehe jaoks on väga hea tunne püüda kala tema loomulikust keskkonnast,» rääkis kolm korda Eestis kalal käinud ameeriklane Rod Bonacker. «Füüsiliselt ja
tehniliselt on kalapüük Eesti jõge-de ääres minu jaoks keeruline, aga pingutus on olnud seda väärt,» lisas ta.

Tagasihoidlik reklaam
Huvi Eestis kalapüüdmise vastu on Estfly äratanud välismaalastes ennekõike kalastusajakirjadesse ja blogidesse ise kirjutatud artiklitega. Samuti suhtlevad eestlased tihedalt erinevate riikide reisikorraldajate ja reiside vahendajatega.

Ka kalastusajakirjade kaasautorid on tahtnud Eestisse kala püüdma tulla sooviga artiklit kirjutada, kuid Estfly on pidanud liiga suureks investeeringuks maksta ajakirjaniku reis kinni selleks, et ilmuks üks lugu kalapüügist Eestis. «Mujal riikides on palju ettevõtteid, kes saavad endale lubada kalastusajakirjanike võõrustamist, aga meie oleme pidanud seda praegu liiga kalliks,» nentis Mäe.

Arste, pankureid, ettevõtjaid
Eestisse tulnud kalastusturistid on giid Vahur Mäe sõnul pigem keskmisest jõukamad ja haritud inimesed, kelle jaoks kalapüük on suur hobi. «Nende seas on ettevõtjaid, pankureid, aga ka näiteks päris palju arste,» nentis ta.
Kalastusturism ei ole sugugi odav lõbu. Eestis algab kalastusgiiditeenuse hind kolmesajast eurost päevas ühe inimese kohta ning tavaliselt tahavad harrastajad jõe ääres veeta 2–3 päeva. Tuntud kalastuskohtades on aga hinnad kordades kõrgemad kui Eestis.

«Näiteks Koola poolsaarel on rikkalikud jõed, mille ääres nädal aega kalapüüdmist võib maksta kuni 10 000 eurot. Sealsete jõgede valdajad on ettevõtted, kes on ehitanud sinna kalameestele suurepärase infrastruktuuri – sillad, paadid, majakesed ja nii edasi,» rääkis Vahur Mäe.

Kultuurilised eripärad
Viies igal suvel kümneid turiste kalale, tulevad Mäe sõnul küllaltki hästi välja ka kultuurilised erinevused kalameeste vahel. «Itaallaste jaoks on väga olulised traditsioonid. Kui nad on harjunud kindlal kellaajal sõpradega õhtust sööma, siis teevad nad seda ka Eestis olles, isegi kui ma ütlen neile, et praegu oleks just parim aeg jõe ääres kala saada,» tõi Mäe välja ühe erinevuse.

Sakslased on aga jällegi kala püüdes äärmiselt tähelepanelikud neid ümbritseva looduse suhtes. «Nende jaoks on ehe loodus väga suur väärtus ja nad märkavad selliseid pisikesi detaile, mida ise ei oskakski enam vaadata, sest oled nii harjunud ümbritseva loodusega,» jutustas kalastusgiid.

Mida turistid siinsetest jõgedest püütud kaladega peale hakkavad? «Kui jääme ööseks jõe äärde, siis oleme vahel kala lõkkel ära küpsetanud, aga tavaliselt lasevad välismaalased kalad lihtsalt vette tagasi.

See on juba kõrgem tase – kalapüük lihtsalt püüdmise pärast,» rääkis Mäe. «Itaallased teevad ilusamatele kaladele enne vette tagasi laskmist veel musi ka,» lisas ta.

Kuus aastat kalastusturismiga tegelenud Vahur Mäe näeb Eestis ruumi veel mitmetele sarnastele teenusepakkujatele ja usub, et konkurents tuleb pigem kõigile kasuks. «Kalastusturiste võiks Eestis kindlasti rohkem olla, kui soovida välismaal aktiivselt tutvustada Eestit muuhulgas ka kui kalastussihtriiki. Kõik eeldused – ilus loodus ja metsiku forelli poolest rikkad jõed – on meil olemas,» märkis Mäe.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles