Hiinas tasub lennata

Juhan Mellik
, eestlane Hiinas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
China Southern Airlinesi stjuardessid hoolitsevad reisija eest väga hästi.
China Southern Airlinesi stjuardessid hoolitsevad reisija eest väga hästi. Foto: Reuters/ScanPix

Sõnad «Hiina» ja «lendamine» ühes lauses võivad ehk mõne vanema põlvkonna inimese vaimusilmas esile manada kujutluspildi logisevatest Venemaa päritolu lennumasinatest, mis püsivad koos ausõna peal ning ukerdavad kohe-kohe hinge heites sotsialistliku suurriigi pilvede vahel.

Miski pole tõest kaugemal. Lendamine tänapäeva Hiina Rahvavabariigis on mugav, turvaline ja üsna taskukohane liiklemisviis ning riigi hiiglaslikke mõõtmeid arvestades sageli kõige ökonoomsem. Ent Hiina poleks Hiina, kui siin ei ilmneks läänega võrreldes mõningaid eripärasid.

Suur nelik

Hiina lennunduse põhitegijad on neli suurt ettevõtet: Air China, China Southern Airlines, China Eastern Airlines ja Hainan Airlines. Esimesed kolm on nii- või naasuguste omandisuhete kaudu riigi hallata, kõige väiksem neist – Hainan – on erakätes. Koos moodustavad nad nn suure neliku, millele lisandub trobikond väiksemaid üritajaid, enamasti mõne suurfirma allüksused.

Millist firmat valida? Olles lennanud suure neliku firmadest kõigiga peale China Easterni, söandan soovitada: vali see, mis on parasjagu odavam ja mille ajad sobivad kõige paremini. Kuigi Hainan Airlinesi hinnatakse rahvusvaheliselt kõige kõrgemalt, ei ole vähemalt turistiklassi ja siselendude puhul erilist tasemevahet märgata.

Kõik firmad lendavad lääne päritolu moodsate lennukitega, sarnane on ka nende hinnatase. Lendamist tasuks vältida riigipühade (eriti Hiina uusaasta ja 1. mai) aegu, mil liikvel on rahvamassid üle terve Hiina ja piletite hinnad laes.

Kust ja kuidas osta piletit? Siin tulevad abiks kaks suurepärast Hiina reisiportaali: Ctrip ja Elong. Mõlemal on ingliskeelne versioon ning mõlemad pakuvad lennupiletitele lisaks klassikalisi reisiteenuseid nagu majutus ja autorent.

Mõnda aega Hiinas elanud inimesena on mu esimeseks eelistuseks kujunenud Ctrip, kuna see tunnistab ka sularaha. See on suur voorus riigis, kus e-asjaajamine on alles lapsekingades ja sularaha on kuningas. Tõsi, seda varianti saab kasutada ainult siis, kui osta lend samas linnas, kust see väljub.

Lennujaamaprotseduurides ja turvameetmetes on hiinlased väga ebahiinalikult paindlikud. Paar kuud tagasi pidin saatma ühe inimese lennuki peale. Saabusime lennujaama liiga vara ja valmistusime mitmeks tühjaks niisama passimise tunniks. Ent entusiastlik check-in’i teenindaja teatas, et jõuame napilt sama sihtkoha eelmisele lennule. Võtku me aga pagas salongi kaasa ja andku tuld!

Teine kord jõudsime koos kaaslasega check-in’i kümme minutit enne lennuki väljumist. Muidugi oli lennule registreerimine juba lõppenud. Maad võtnud meeleheide asendus leti ette jõudes rõõmujoovastusega, kui meile anti siiski pardakaart ja käsutati turvakontrolli VIP-väravasse. Õnnekombel hilines ka lend tubli veerand tundi.

Võrreldes Eesti ja teiste lääneriikide paranoilisusega on Hiina lennujaamade turvakontrolli suhtumine palju inimlikum – ei mingit kingade ega püksirihma äravõtmist, reisija läbikompimine jääb sündsuse piiridesse, mitte ei ole mõnuga ette võetud põhjalik mudimine.

Pardateenindus on Hiina lennukitel meeldiv ja tähelepanelik. Purserid kordavad kõiki teadaandeid püüdlikult inglise keeles, mis osutub enamasti mõnevõrra arusaamatuks, kuid purserite püüdlikkus on kiiduväärt. Ma pole seni küll aru saanud, kas seda nõuab standard või vaevuvad nad seda tegema ainult siis, kui lennukis juhtub tõepoolest viibima mõni välismaalane.

Tähelepanelik teenindus

Ma pole elus kohanud lennukitoitu, mille kohta võiks kasutada omadussõna «maitsev», kuid vähemalt Hiina lennukites pakutakse täiesti talutavat söödavat kraami.

Jooke serveeritakse ohtralt ja tähelepanu puudumise üle reisija kurtma ei pea. Kohv on muidugi väga halb, kuid sellega on Hiinas reisiv inimene juba tõenäoliselt harjunud.

Loomulikult leidub Hiina siselendudel asju, millega läänest tulnud inimesel on ilmselt raske kohaneda – näiteks hiinlaste ilmselge vastumeelsus täita meeskonna soovitusi püsida pärast maandumist või turbulentsi ajal rihmastatuna oma istekohal.

Ent kui selliste veidrustega kohaneda, võib öelda, et pärast lendu on hing soojem ja tunne parem, kui nii mõnegi Euroopa firmaga lennates.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles