Väljaspool ELi auto juhtimiseks tuleks taotleda rahvusvaheline juhiluba
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetusele kirjutas Kalev, keda huvitas, millistes maailma riikides võib Eesti juhilubadega sõita. «Olin detsembris Tais ja politsei pidas mind kinni – vaevu sain minema, kuna öeldi, et need load ei ole rahvusvahelised,» kirjutas ta.
Kalev lisas, et sama lugu juhtus temaga ka üle-eelmisel aastal Indias. Tallinna maanteeametist soovitati tal aga helistada selle maa saatkonda, kuhu ta tahab reisida. «Kui läbin reisil 10 riiki, kas ma pean siis tõesti kõikide nende riikide saatkonnad läbi helistama,» imestas lugeja.
Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Toivo Kanguri sõnul on maailmas kaks teeliikluse konventsiooni – Viini ja Genfi. Eesti on neist liitunud vaid Viini teeliikluse konventsiooniga ning sellega ühinenud riikide nimekirja leiab siit.
Kuna aga juhilubadel on peamiselt tekst eesti keeles, siis kaugemates riikides, kes küll on liitunud Viini teeliikluse konventsiooniga, ei pruugita neist aru saada. «Kui inimene hakkab minema kuhugi riiki, kus ta ka ise autoga sõita tahab, siis peaks uurima selle riigi kodulehte või ehk on seal Eesti saatkond, siis sealt uurida. Kõikide maailma riikide kohta meil täpset infot ei ole,» selgitas Kangur.
Üldiselt soovitab Kangur alati Euroopa Liidust väljapoole, eriti Ameerikasse ja Aasiasse reisides taotleda rahvusvaheline juhiluba.
«See on selline hallide kaantega raamat, mis on erinevates keeltes ja see kehtib koos siseriikliku juhiloaga,» rääkis Kangur. «Euroopa Liidus on ühtne süsteem ja teatakse, mis punkti all midagi kirjas on ja ei ole probleemi. Aga Tais ja Indias ei teata ja siis võib probleeme tekkida.»
Rahvusvahelise juhiloa saavad büroos vormistada kõik kehtiva juhiloa omanikud ning see maksab 25,56 eurot.