Lennumiilide kogumine tasub ära

, teemalehe toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SASi lennukite pardal saab Eestiski populaarse Euro Bonuse lojaalsusprogrammiga kogutud boonuspunkte kasutada toidu-joogi eest tasumiseks.
SASi lennukite pardal saab Eestiski populaarse Euro Bonuse lojaalsusprogrammiga kogutud boonuspunkte kasutada toidu-joogi eest tasumiseks. Foto: SAS MEDIA

Lennundus oli, on ja jääb alati põnevaks, liikumisvabadust pakkuvaks, kuid keeruliseks ja kulukaks äriks, mistõttu on lennufirmad sunnitud alatasa otsima trikke ja nippe, kuidas tarbijat endale võita ja oma teenusteketi otsa aheldada – seda nii, et klient seejuures mõnust veel nurruks ka.

Keeruline on see ülesanne kõikjal maailmas ja just seetõttu vahelduvad lennundusgigantide pakutavate lojaalsusprogrammide reeglistikud iga paari aasta tagant, hüpates näiteks karmide kodukorrapunktide pealt lahkelt pakutavate soodustusteni, kombates mõlemale poolele sobivaid ja tulu toovaid lahendusi.

Kohati paneb pidevalt muutuvate reeglite jälgimine pea ja kondid valutama ka kõige entusiastlikumal soodustusi jahtival reisisellil, kuid vaev tasub end ära – lennumiilid ja boonuspunktid on neile, kes nii ehk teisiti paar korda aastas reisivad, justkui maas vedelev raha, korja vaid kokku ja luba endale miskit meelehead.

Vali strateegia

Kui lojaalsusprogrammide tingimused on liiga lõdvad, võivad kliendid lennufirma kauka ja kütusepaagid kiiresti tühjaks lüpsta. Teisalt aga muudab liiga karm kodukord kliendi loiuks ja ükskõikseks, sest lubatud boonused ja jagatud meelitused tunduvad utoopiliselt kättesaamatud või lihtsalt ajuvabalt kulukad.

Eestlastele tasub soovitada Balti turul kasutamiseks siinseid korduvlendajaile mõeldud levinud programme-kaarte: SAS Euro Bonus (sh Estonian Air) või Miles and More (Lufthansa), Finnair Plus ja OK Plus (Czech Airlines). Esimesed kaks kuuluvad lennundusallianssi Star Alliance, kolmas gruppi «oneworld» ja viimane esindab lennuettevõtete võrgustikku Sky Team.

Alliansid on lennufirmade vahel loodud koostöö tugevdamiseks ja lennuhaarde laiendamiseks, mistõttu tasub lennupunkte või -miile koguma asudes valida üks kahest strateegiast – kas kasutada lendamiseks alati vaid samasse allianssi kuuluvaid lennuliine või siis vastupidi, valides lennu alati endale sobivalt (lennuaeg, ühenduse sobivus, hind, mugavus) ja koguda seega lennupunkte kõigi kolme alliansi arvele paralleelselt.

See kõik meenutab veidi börsil mängimist, sest tulu võivad tuua mõlemad strateegiad, aga samas ka ei pruugi, kui pidevalt muutuvate reeglitega ei kohane. Kindel soovitus on aga omada ühe lennualliansi piires vaid ühe lennufirma boonuskaarti ja koguda alliansi piires punktid sellele, muidu hajuvad võiduvõimalused mööda ilma laiali.

Mainituile lisandub veel endale «rohelise raha» nimetuse omistanud Baltic Miles (Air Baltic), mille mõju ja leviulatus Balti riikides on viimastel aastatel tõesti oluliselt laienenud. Ka oma sisult on programm meeldivalt täienenud, pakkudes nüüdseks koostööpartnerite laia võrgustikku nii Eestis, Lätis kui Leedus, lisaks kümned rahvusvahelise haardega partnerid.

Just Baltic Miles korraldas eelmisel aastal sotsiaalmeedias suure kampaania, mille eesmärgiks oli ringi laduda lojaalsusprogrammi aluspõhimõtted – seda klientide endi soovitusi ja unistusi kuulates ja järgides.

Kokku koguti 420 lojaalsusprogrammi täiustavat ideed ja välja valiti kolm võitjat, nende hulgas ka Riias tudeeriv eesti neiu Anu Kalmurand, kelle 100 000 boonuspunkti väärt ideid hakati hoogsalt Baltic Milesi parendamiseks ja kliendikontaktide tugevdamiseks viimistlema.

Eelmisel aastal tähistas Euro Bonuse programm oma 20. sünnipäeva samuti tarbijate kaasamisega ehk pöördus klientide poole lihtsa küsimusega – kuidas tahad sina meie sünnipäeva tähistada?

Samuti uuriti, mis teeks Euro Bonusest veelgi parema lojaalsusprogrammi. Teoks tehti kolme parima ideed 3500 euro väärtuses, kuid neid ei rakendatud otseselt lojaalsusprogrammi aluspõhimõtete ümberkujundamiseks.

«Rohkem soodustusi preemiapiletitele, rohkem sihtpunkte,» soovitas Euro Bonusele kampaania võitnud Anders Børresen, kelle kontot debiteeriti tänutäheks seepeale 320 000 boonuspunktiga.

Seega pole midagi uut siin ilmas – lennufirmad tahavad kliente hoida endale lähedal, kliendid omakorda tahavad aga head, sujuvat ja stabiilset teenust ning sedagi, et firmasse jäetud raha vääriliselt hinnatakse. Aga muidugi ka veidi mängulusti.

Punktid igapäevaostudelt

2011. aastal läbis Euroopa lennujaamu 1,6 miljardit reisijat, mis on seitse protsenti rohkem kui aasta varem. Selles võrdluses tuli Eesti 38,2-protsendilise lennureisijate arvu kasvuga lausa võitjaks.

Lennufirmade lojaalsusprogrammid mängivad suurel, kasvaval, kuid karmil, kulurikkal ja pealegi väga tujukal lennuturul olulist rolli. Vahel lausa liiga olulist, on viidanud oma aruannetes Euroopa konkurentsiamet, kes on võtnud lojaalsusprogrammide tingimused luubi alla, et suunata lennufirmasid ausat konkurentsi mõjutavate tingimuste muutmisele või lõdvendamisele.

Euroopa-ülene konkurentsiamet on siinkohal pidanud silmas just olukordi, kus lojaalsusprogramm seob tarbija boonustasandite kaudu nii, et tarbijat «sunnitakse» ostma selle lennufirma pileteid isegi juhul, kui tegelikult oleks talle kasu(m)likum soetada pilet konkurendi juurest, lähtudes hinnast, lennuaja sobivusest või mugavusklassist.

Nii mitmestki lennulojaalsusprogrammist on praeguseks välja kasvanud laiapõhjalised tarbijaprogrammid, mis võimaldavad boonuseid koguda ka sadade partnerite juures sisseoste tehes või nende teenuseid muul viisil kasutades. Nii suunatakse tarbijaid vabamatele, kuid seda teadlikumatele ja mõlemale poolele kasulikele valikutele.

Me kõik käime poes. Miks siis mitte käia poes ja koguda seejuures ostude pealt täiendavaid lennupunkte? Me kõik peame aeg-ajalt ööbima mõnes hotellis. Miks mitte siis ööbida seal, kus antakse sobivaid boonuseid? Me kõik kohvitame, lõhnastame, koristame või sõidame bussiga vanaemale külla ...

Sellele panustavadki boonusprogrammide uuendused, jagades punkte ja miile igapäevavajaduste rahuldamise eest, avades laia kaubavalikuga veebipoode, kus rahana kehtivad punktid, võimaldades pardal paremat teenindust või toitu, vahetuskaubana jällegi kogunenud virtuaalraha.

Lennufirmad vajavad sind, et elus püsida. Samuti, et sulle meeldiks lennata ja et sa seda võimalikult tihti harjuksid tegema. Ilmselt just seetõttu kinnitavad eri lennufirmade boonusprogrammide esindajad kuulekalt, et hoolimata punktide päritolust kasutatakse neid 70–90 protsendi ulatuses siiski järgmise lennupileti väljakirjutamiseks.

Tarbijal, kes sel aastal vähemalt korra kuskile lendab või lennata tahab või kel lennupilet vargsi varutud, tasub valida sobiv strateegia ja registreeruda lojaalsusprogrammides – punkte ja lennatud miile saab üldjuhul alati registreerida ka takkajärele, kui kohe alguses seda teha ei taibanud.

Ja lõpetuseks – reisihimulistel tasub boonussüsteemides registreeruda igal juhul, sest raha selle eest ei küsita, samas säilib vabadus edaspidi oma strateegiat muuta või täiendada.

Programmid

SAS Euro Bonus – flysas.com/EuroBonus

Miles and More (Lufthansa) – www.miles-and-more.com

Finnair Plus – finnair.com/plus

OK Plus (Czech Airlines) – ok-plus.com

Baltic Miles – balticmiles.com

Üllatavaid fakte

•    Korduvlendajate kontodel üle maailma on piisavalt kasutamata boonuspunkte, et nende eest saaks lunastada pea kolm miljonit lendu Kuule ja tagasi.

•    Kasutamata punktide väärtus rahasse ümber arvutatult ulatub pea 55 miljardi euroni.

Allikad: worldwide-aviation.net, lennufirmad

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles