Reisikorraldajad hiilivad tagatisreeglitest kõrvale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reisikorraldajad eiravad reeglit, mis kohustab neid tagama, et kliendid reisile minnes ka tagasi jõuaks, ega maksa vastavat tagatisraha nii palju, kui seadus ette näeb.
Riik on loonud süsteemi, mis peab kindlustama, et reisifirma tagaks reisil viibijale koju saamise ka siis, kui korraldaja on läinud vahepeal pankrotti või ei saa inimest mingil muul põhjusel reisipaketi raames koju toimetada.
Turismiseaduse järgi on väljapoole Eestit tšarterreise korraldaval turismifirmal kohustus maksta majandusministeeriumile tagatis, mis ulatub kolme protsendini firma pakettreiside kogumüügist.
Ainsana on seadust sajaprotsendiliselt täitnud reisikorraldaja Horizon Travel, kes seadusega nõutud tagatisest, 6,27 miljonit krooni, maksab isegi rohkem – 6,5 miljonit.
Neli korda vähem
Horizon Traveli tegevdirektori Cinzia Siigi sõnul annab firma makstud tagatis inimesele kindlustunde. «Aga see on iga inimese vaba valik, mis firmaga ta reisile läheb,» ütles ta. «Kas klient seab enda jaoks esimesele kohale turvatunde, et sihtkohast tagasi saada, või soodsa hinna.»
Kui reisikorraldaja on näiteks viinud terve lennukitäie inimesi Kreekasse ja millegipärast ei suuda neid sealt tagasi tuua, läheb erakorraline tagasitoomine maksma umbes pool miljonit krooni.
Möödunud aastal oli Novatoursi käive 370 miljonit krooni. Võttes aluseks firma aastase käibe, näitab lihtne arvutus, et kolm protsenti sellest deposiidiks peaks olema 11,1 miljonit krooni. Tegelik summa, mida ettevõte aga majandusministeeriumile maksab, on kolm miljonit krooni.
«Vaidlen vastu,» ütles Novatoursi tegevjuht Eero Vanaale. «Meie vaatame oma tulemusi kvartali lõikes ja arvestades praeguseid mahte, on see kate olemas.»
Firma ise on kindlustatud kolmele miljonile kroonile. Summat, mida Novatours praegu esimese kvartali lõpus tagatisena maksis, Vanaale ei avaldanud.
Seda, et reisikorraldajad oma tagatissummasid korralikult maksaks, kontrollib tarbijakaitseamet.
Ameti peadirektori Helle Aruniidu sõnul on nad mitmele reisikorraldusfirmale saatnud kirjad, et seni esitatud näidud ei vasta seadusele. «Seadus on täitmiseks, ükskõik kui palju turg langeb või käive väheneb,» ütles ta ning lisas, et tagatist tuleb maksta ikkagi käibe järgi lõppenud kvartalis.
Tarbijakaitseameti järelepärimise peale firmad üldjuhul parandavad ennast ja maksavad korrektselt. Aruniidu sõnul on aga alati ettevõtteid, kellega käib kirjavahetus ja kes soovivad tarbijakaitseametiga tingimuste osas läbi rääkida.
Läti ja Leeduga võrreldes on Eestis tagatisprotsent kõige väiksem. Lätis peavad reisikorraldajad maksma kaheksa ja Leedus viis protsenti.
Tarbijad hinnatundlikud
Reisibüroo Estravel tegevjuhi ja turismifirmade liidu asepresidendi Anne Samliku sõnul on käimas arutelu majandusministeeriumi ning turismifirmade liidu vahel deposiidinõude tõstmiseks, et tarbijate huvid oleks reisile minnes maksimaalselt kaitstud.
«Kui seadus loodi, oli kolm protsenti täiesti piisav, aga aeg on edasi läinud,» ütles ta.
Ka Samliku hinnangul on inimeste teadmised garantiidest suhteliselt väikesed. «Paljud küll oskavad vaadata tagatise olemasolu, kuid siiski tundub, et Eesti tarbija on väga hinnatundlik ega sea firmade finantstausta ega usaldust esikohale,» selgitas ta.
Käive ja tagatise suurus
Reisifirma Käive Vajalik tagatis Tegelik tagatis
(mln kr) (mln kr) (mln kr)
• Novatours 370 11,1 3
• Horizon Travel 209 6,27 6,5
• Tez Tour 172 5,16 3
• Toptours 153 4,59 1,8
• Domina Travel 83 2,49 2
Allikas: PM