Anneke meenutab Klaipėda preisi-päevi
2. november 2012, 16:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leedu sadamalinna Klaipėda teatriväljakul keset purskkaevu seisev väike naisekuju «Ännchen von Tharau» räägib kahe kaotuse lugu.
Neist esimene on seotud Simon Dachiga (1605–1659), kellele on monument pühendatud. Nimelt armus Memelis sündinud poeet Tharaust (omal ajal samuti Preisimaa piiridesse jäänud linn, mis tänapäeval kannab Vladimirovo nime) pärit luteri pastori tütresse Anna Neanderisse (1615–1689). Õnnetul kombel oli neiu aga juba kihlatud pastor Johannes Partatiusega.
Nagu kokku lepitud, abiellus Neander 1636. aastal Partatiusega. Kui viimane kümme aastat hiljem hinge heitis, läks Anneke naiseks Partatiuse mantlipärijale – järgmisele Labiau piirkonna pastorile Christoph Grubele. Ning kui Grube kuus aastat hiljem suri, abiellus ta järgmise Labiau pastori Johann Albrecht Beilsteiniga.
1676. aastal sai Annekesest kolmekordne lesk. Tolleks hetkeks 71-aastane naine enam järjekordse Labiau pastoriga pulmi ei teinud, vaid veetis oma elu viimased 13 aastat pastorist vanima poja Friedrich Partatiuse katuse all. Dachi kaotusvalu on aga valatud poeemi «Ännchen von Tharau», mille viisistatud versiooni esitatakse Saksa, Austria ja Šveitsi väärikates kontserdisaalides tänapäevani ning mille tõttu saksakeelsed turistid siiani Klaipėdas esimese asjana Annekese üles otsivad.
Teine lugu aga ilmestab Preisi perioodil Memeli nime kandnud Klaipėda sakslaste saatust. Pärast Esimest maailmasõda algselt Antandi riikide ühisvaldusse jäänud ja seejärel Leedu kätesse langenud Klaipėda oli sõdadevahelisel perioodil endiselt väga saksapärane koht. Teises maailmasõjas ei jäetud seal aga kivi kivi peale, kadus kogu varasem ilu – mitte ainult 1912. aastal valminud Annekese kuju, vaid kogu senine tsivilisatsioon, muu hulgas polnud selles linnas paarkümmend sõjale järgnenud aastat ühtki kirikut.
Tänapäeva Klaipėdas meenutavad Preisi pärandit leedu keskmisest sinisemad silmad ja väiksem korvpallihuvi ning uus Anneke, mis taastati linnaelanike ja sealt põgenenute eestvõttel 1990. aastal.